Tatoveerimine - hobi, too voi elustiil?
Kas suudaksite septembrist alates kaia jarjekindlalt tatoveerija juures, et saada kevadeks oma seljale/rinnale/kaele/jalale suur ja korralik tatoveering? Ja kui see uhkuseasi on valmis, siis seda mais umbses saalis rahvale esitleda ja teiste tatoveeritutega voistelda?

Toenaoliselt tekitab selline asi paljudes meist kohedust.
«Seda ei saa ju kunagi maha... Kujuta ette, milline sa oled 70aastaselt oma tatoveeritud ihuga! See on mingite rokkarite lobu. Kuhu sa sellisena lahed?» arutavad skeptikud. Neil on tuhat pohjust, miks tatoveeringuisse halvasti suhtuda.

Kuid samuti leiavad tattoo-armastajad tuhat pohjust, miks teha kehale veel uks pilt juurde. Olgu suur voi vaike, must-valge voi varviline, koigile arusaadava kujundiga voi ainult kandjale teada oleva salaparase sumboliga.

«See on haigus, epideemia,» naerab tatoveeringuhuviline, naidates jarjekordset ihupildikest. Ent kindlasti ei sunni ega kutsu ta polevi silmi kedagi oma eeskuju jargima. Enamasti on tattoo-haiged tolerantsed inimesed. Tihti on nad ka ise valmis tunnistama, et kahetsevad oma esimest tatoveeringut. Kui aga sellega harjutud, tunnistavad nad, saab tatoveerimisest omamoodi hobi.

Siis valmistutakse agaralt maikuiseks rahvusvaheliseks festivaliks Parnus. Tanavu korraldati see viiendat korda. Osavotjaid ja pealtvaatajaid oli laupaeval klubis Sunset rohkem kui kunagi varem. Ja voib julgelt oelda, et puhast nahka leidus seal vahem kui tatoveeringutega kaetud ihu. Koik kehale jaadvustatud lilled, linnud, draakonid, kolbad, naised ja ornamendid votsid silme eest kirjuks.

Festivali korraldajad Andres ja Tonu kiruvad, et Parnus ei ole suuremat saali, kus voistlust pidada. Seetottu said koos oma toonurgakesega kohale tulla vaid need tosinkond tattoo-meistrit, kes olid kiiremad end kirja panema. Esimene neist registreerus juba jaanuaris.

«Juurde on tulnud palju noori tegijaid,» kinnitavad aga korraldajad, kes tahaksid neilegi enda esitlemiseks ruumi anda.

Festival on ju peale muu ka koht, kus saab teisi vaadata ja ennast naidata ning uhtlasi lasta endale nagu muuseas veel mone tattoo juurde teha.

Masinad surisevad, meistrid joonistavad, inimesed taluvad valu. Voi siis ei talu. Sest mine ja vota kinni, kuidas selle valuga on. «See on suhteline ja individuaalne,» kolab vastus, kui valu kohta parida. Valu nimelt pidada soltuma inimesest, tema nahast, isegi tatoveerimise paevast ja veel sajast tont-teab-mis muust asjast.

Ohtuhamaruse saabudes astuvad ukshaaval puunele nii need, kes lasknud endale paeva jooksul uue tattoo teha, kui ka need, kellel see juba varasemast olemas. Voisteldakse mitmes eri kategoorias. Naidatakse-hinnatakse selgi ja jalgu, olgu ja rindu, kasi ja seljatagust niuetepiirkonda, mis on muide naiste hulgas viimasel ajal koige populaarsemaks tatoveeringukohaks saanud.

Robinson Siiri korjas kaks auhinda

Eestlaste armastatud teleseriaalist «Robinsonid» tuntuks saanud Siiri korjas festivalilt kaks auhinda. Oma vaikese must-valge tattoo eest sai ta kolmanda ja suure varvilise tatoveeringu eest teise koha. Auhindu on ta voitnud varemgi. «Teist korda sain teise koha,» utleb Siiri SL Ohtulehele. Kusimusele, mida ta aasta jooksul juurde on teinud, vastas endine Robinson: «Lihtsam on naidata, mis oli enne.» Tema kasivarrel ilutseb toeliselt pilkupuudev varviline kompositsioon ornamentidest ning lindudest-loomadest. Teiste hulgas voib sealt leida karu ja kotka. Siiri sonul on loomadel oma tahendused - naiteks on karu jouandja.

Miss Tattoo 2003 paljastas tattoo naitamiseks rinnad

Tanavuseks Miss Tattooks parjati 21aastane tallinlanna Anna Muhlbach. Ta oli siiski ainus naine, kes ei habenenud laval oma diagonaalis ule keha siuglevat imekaunist lille taies ulatuses naidata ja paljastas hetkeks isegi rinnad.

Anna sonul palvis ta Miss Tattoo tiitli esmakordselt, kuid kokku oli see tema kuues auhind.

«Tahtsin muidugi seda tiitlit, aga ma ei olnud ainuke, kellel oli suur tattoo,» sonab Anna. «Ja seegi pole veel lopetatud. Seeparast olin tiitlist eriti ullatunud.»

Parima tattoo-naise sonul on tema tatoveeringu teinud kaks kunstnikku: Dimon ja Rudolf. Ule keha siuglev jaapani stiilis lillevanik tahendab Anna sonul seda, et iga paev siin elus tuleb elada nii, nagu oleks see viimane. «Iial ei tea, mis homme voib juhtuda. Tuleb elada paev korraga ja nii, et parast ei kahetse,» selgitab ta. Neiu sonul on tattoo tema elu omamoodi muutnud. «Ma ei tunne end enam paljana. Kui selg voi jalg on paljas, tunnen ikka, nagu oleksin riides,» sonab ta. Tatoveerimine on Annale saanud elustiiliks. «Ma ei kandideeriks sellisele tookohale, kus mulle voidaks oelda, et ma seda tood tatoveeringu parast ei saa. Armastan end selleks liiga palju,» utleb tatoveeringumiss.

Tatoveeringuis voitmatu opetaja

Rocca al Mare kooli eksklusiivne ajaloo- ja geograafiaopetaja Marek Nisuma on juba mitmendat aastat nn. keldi kategoorias voitmatu. Ka seekord pani ta korraldajate meelest usna iseenesestmoistetavalt taskusse peaauhinna. Marek raakis enne voistlust SL Ohtulehele, et on aasta jooksul oma tattoo-kollektsioonile taas uht-teist juurde teinud. Ta laseb pilte teha siis, kui aega on. Kindlasti ei juhtu see festivalimelus. «Sellises kohas ei lase ma kunagi endale midagi teha. See on ikka rohkem muugiuritus,» sonab ta. «Kui ma tahan lasta endale midagi teha, siis lahen ohtul tattoo-meistri juurde, nii et on aega arutada ja moelda, mida ja kuidas teha.» Oma esimese tattoopildi jaoks leidis Nisuma kujutise rootsikeelsest entsuklopeediast. Parast viieaastast tattoo-mehe staa?i on temast saanud arvestatav keldi kunsti spetsialist.

Zhurii:

Anu Saagim

Ulle Vaarik

Kersti Karjus (diplomeeritud kosmeetik)

Herbert Murd

Raul M. Murulaid (MC Relaxeri liige)

Mihhail (MC Sepultura president, Lati tatoveerijate assotsiatsiooni asutaja ja liige)

Robert (Soome Tatoveerijate Assotsiatsiooni liige ja tattoo-stuudiote omanik Soomes)